Tere kallikesed!!!
Ma arvan, et see on mu viimane postitus siin blogis. Sügisel on hetkel plaanis avada uus blogi, kuid ma veel ei ole kindel. Esiteks ma ei kujuta ettegi, kus riigis ma üldse jätkan oma õpinguid. Vanemate soov on, et ma jääksin Eestile lähemale see kord, kuid eks näeb. :) Leppisime kokku, et ootame tulemused ära ning siis vaatab mis mu tulevikust saab.
Aga mõtlesin, et teen väikse kokkuvõtte nendest kahest aastast :) mmmh, kuid kui aus olla, siis hetkel ma ei teagi, millest täpsemalt rääkida.
Mis ma olen selle kahe aasta jooksul õppinud?
Inglismaa kultuur/elu. Täpsemalt Hastings küll. Usun, et olen seda küllalti palju kritiseerinud oma varasemates postitutes. Kaks aastat Hastingsis veedetud on kindlasti mulle õpetanud Hastingsi ja selle piirkonna kohta, kuid olen aru saanud, et Inglismaa on niiii suur lihtsalt, et näiteks London ja ülejäänud linnad on hoopis teise atmosfääri ja ellusuhtumisega. Seega ma olen õppinud tundma üht osa Inglismaast. Ma ei tea põhja poole jäävatest linnakestest mitte kui midagi, sest need erinevad nii võrd palju. Vähemalt mulle on selline mulje jäänud :)
Mina ise. Iseseisvam kindlasti. Ma suudan ise reisida mööda Inglismaad! :D
Suudan otsuseid ise vastu võtta ning tõesti ise enda eest seista. Ennast ise majandada, kuid see vajab kindlasti veel harjutamist :) Kuid tunnen, et ma tõesti oskaks ise endaga hakkama saada, esimene samm kodust päris välja kolimiseks ongi astutud. Ja kui aus olla, siis tahaks küll endale juba päris oma elamist ja nii :)
Uued tutvused/kultuurid. Mis siis, et eestlased hoiavad kokku ja meie puhul vastas see vägagi tõele. Kuid usun, et meil väga vedas, kuna meie klassis oli nii palju erinevaid riike esindatud. Võimalus teada saada näiteks Tiibeti minevikust, India noorte ellusuhtumist õppida, Zambia ja Zembabwe alati rõõmsameelsete inimestega oma päevi veeta ning Saksamaa noortega end samastada, oli tõesti täiesti super. Kõik kultuurid, mis me oleme õppinud on väga olulised. Ma oskan aksepteerida teisi inimesi ja nende uskumusi kindlasti paremini, üritanud aru saada neist ning näha, kui rõõmsameelsed inimesed üle maailma on.
IB :D:D Ütleme nii, et akadeemiline pool, IB programm ise, on väga-väga hea ideega ning minu meelest üks päris kõva haridus. Kuid meie kool, Sussex Coast College, peab palju õppima veel kuidas IB õpilastele tagada õige haridus. Eksamid on ju üle maailma samad, õpetamis tase varieerub koolist kooli. Meil jäi organiseerimisest puudu, info liikumine oli küllaltki aeglane ja õpilastele ei seletatud programmi osasid piisavalt hästi. Samuti tähtaegadega on liiga suur kõikumine, õpilased vajavad rohkem konkreetsust. Kuid, mis ma siin ikka vingun. Näha on, et preagused IB esimese aasta omad on juba palju parema alguse saanud, seega kool areneb vähemalt :)
Oma uut peret armastama :) Ma tõesti tunnen, et kuulun sinna ning mul on olemas teine pere, kuhu minna :)
Oma enda peret väärtustama rohkem kui kunagi varem (samuti kodu ja kodumaad). Eestist eemal olles hakkad mõistma rohkem kõike head, mis siin on, mida varem nt tähele ei pannud või väärtustada ei osanud. Ja mu kallis pere... Iga Eestisse tagasitulek, ma jumaldan neid õhtusööke oma perega, kellega lihtsalt räägime tundide viisi juttu. Sellised õhtud on need, mida igatsen eemal olles enim.
Noh, kindlasti palju-palju veel!!! Aga hetkel ei tule meelde...
Kokkuvõttes... Need kaks aastat olid väga toredad ja seiklusrohked. Sai õpitud tundma nii iseennast, kui ka palju teisi asju. Oli pisaraid kuid oli ka elu parimaid hetki ja super emotsiooni, palju naeru, kuid ma magamata öid... Absoluutselt KÕIKE. Ma olen väga tänulik selle kogemuse eest. Tõesti, kui kellegil on võimalus välismaale minna, kasvõi aastaks vahetusõpilaseks... Te ei kahetse seda. On raskeid aegu kindlasti! Kuid see kogemus paneb teid palju enam mõtlema oma kodumaale, hindama asju, mida varem ei osanudki hinnata ning kindlasti nii noorena välismaale minnes sa saad nii palju endast teada. See on justkui eneseteostamine- et MINA olen võimeline elama eemal kodust kuskil võõras kultuuris... Tõesti, ei kahetse mitte kui midagi!!!
Ning kui sügisel uue blogi avan, annan kindlasti siin ka teada.
Minu seiklused on nüüd 3-4 kuuks Eestimaa pinnal ning juba preagugi naudin elu mõnuga! Eksamitulemused saabuvad vist 4.juuli, hetkel veel ei muretse nende pärast :)
Panen paar pilti ka lõpupeost siia, saate aimu,millise peoga hakkama saime. See oli tõesti vägagi kordaläinud üritus ja ma olen väga tänulik kõigile, kes aitasid seda korraldada. Hüvastijätud olid päris kurvad lõpus, kui jõuab kohale, et ma ei pruugi neid inimesi tõesti elu sees enam näha, kuid... Oli tore neid tunda! Lubasin suure suuga seal, et 20. aasta pärast korraldan reunion party. ;)
Okei, olge tublid ja loodan, et teil kõigil on üks vapustav ja seiklusterohke suvi!!!! :) Ciaoooo
Love, Elle
