Ma tunnistan, et ma ootan kooli. Jah, ma ootan kooli. Täna oli siis kell kümme koolis vaja olla. Pandi meid ühte klassiruumi ning siis head-master ja history õpetaja rääkisid, mis toimuma hakkab. Tegelikult ei saanud me midagi erilist teada. Tähtsaim oli see, et valisime õppeained ära.
Minu valikud siis: inglise kirjandus, standard. prantsuse keel, standard. psühholoogia, high. füüsika, high. mata, standard ning kunst high. Ma tegelikult ei tea, mis ma õppida tahan. Pranstuse keele koha pealt ma pole samuti kindel, sest võib-olla seda polegi võimalik õppida. Samuti ei ole ma kindel, kas psühholoogia on just minu teema. Õnneks on neid võimalik vahetada ka. Kahtlusi tekitab ka füüsika kõrgem level.. Teine valik oleks õppida keemiat või bioloogiat. Kumbki ei tundu just väga ahvatlev, kui aus olla.
Linnatänavake
Täna peale lühikest koolipäeva saatsime Lare asju pakkima (ta pääses oma konkust, sai Kristine juurde elama) ning hüppasime korra kodust läbi. Edasi oli vaja minna lunchi jahtima... ja arvake kolm korda, kuhu me läksime! Maci muidugi!!! See oli stiilseim Mac, kus ma käinud, kuid väga must. Kõik oli koristamata ning me saime for sure kõige aeglasema kassa nagu ikka. Toit ise oli enam-vähem, sain Oreo MacFlurryt ka. Mis oli suht hea. :)
Kella kolmeks pidime olema tagasi meie kodude pool (ehk linnast umbes poole tunnine jalutuskäik), et aidata Lare pakid tassida Kristine poole. Lare sai endale üleni rooosa toa, mis on tal kuni oktoobri lõpuni, kui ma ei eksi. Vähemalt on pere ja tuba siiski kümneid kordi parem kui eelmises peres. No siis istusime paar tundi nende pool ning ma tulin koju õhtusöögile. Reede õhtu.... trummipõrin.... kodutehtud Fish&Chips! Mm, suht hea. Ehk siis tegelikult lihtsalt friikartulid ja paneeritud kala. Magustoiduks anti mulle šokolaadikooki, mis valati veel mingi kreemiga üle. See oli hea, kuid ma ei oska öelda, kui tervislik. Vestlesin natukene oma hostidega, rääkisin oma õppeainetest. Nad vist saavad mu jutust aru (ma pole päris kindel) ning ma enda meelest saan ka neist üsna hästi aru (milles ma samuti kahtlen) Kõik vajalik saab siiski räägitud, mis on hea.
Peale seda istusin üleval natukene, siis läksime Kristine ja Larega poodi. Plaan oli minna Tesco superstore, (meie Prisma või Rimi) kuid see osutus liiga kaugele. Esiteks oli pime. Ja ma ei salli pimesat. Teiseks avastasime tee peal ühe väiksema poekese. Meil oli vaja ainult juua osta. Vahemaad on tõesti pikad ja pimedas käimine pole just mu lemmik tegevus. Igatahes jäime ellu koos väikeste ehmatuste ja ropendamiste ja karjumistega.
Nüüd ma istun siin, mõlgutan mõtteid. Lükkasin voodid kokku, kuid madratsitel on selline rõve vahe sees, et see pole just kuigi mugav. Parem küll, kui väike voodi. Ei ole midagi teha. Igavust siin tunda ei tohi, see on mulle keelatud. Muidu tuleb mul kodu ja sõbrad meelde ja kõik mahajäänu ning see pole üldse kõige parem tunne. Wifi on mul ka siin nii lahe, et seda pole tihtilugu. Ta teeb trikke. Nagu preagu. Eks ma hommikul võimaluse korral postitan siis selle sissekande
Olge muskad, miss u all
No comments:
Post a Comment