Koolis- English Literature! Mis tegelikult on World Literature. Ja oh õudust. Me peame lausa KOLM raamatut läbi lugema, haha :D Tegelikult kaks romaani ja üks näidend. Ma võin praegu küll naerda selle üle, kuid me peame neid väga põhjalikult analüüsima ja see ei ole sugugi nii kerge. Õps on norm VIST, viskab kilde. Aga ma juba suutsin end mitmel korral oma mõtetes avastada. Ehk mitte õpetajat kuulates. Siis oli Group Tutorial- saime infot CAS’i kohta. Põhimõtteliselt jah. Et IB kursust läbida, pead iga nädal umbes kolm tundi pühendama end millelegi. Üks tund trenni, teine tund creativity (laulad, tantsid vms) ja kolmas tund ühiskonnale kasulikku. Ehk kas tõesti lähed vanadekodusse aitama, oled seotud looduskaitsega või mingite muude projektidega. Igatahes, keeruline teema. Siiamaani keeruline.
Homme 9ks kooli, Business&Management. See 45 minutit, siis tulen koju. Neli tundi vaba. Ning siis kunst ja mata! Tunnid lõppesid vist 16.45 kui ma õigesti mäletan. Not so funny at all. See füüsika ja kunsti tunnid ajavad närvi- et need ikka ühel ja samal ajal. Ma ei taha kumbagi muuta. Oeh oeh oeh.
OuOuuu. Täna kogesime siis esimest korda „sõbralikke“ inglasi. Olime Macis järjekordselt (kolmandat korda juba, Inglismaal ei saa vist muud moodi). Istusime rahulikult oma lauas. Kõrval lauda tuli üks pere. Ema, isa ja kolm last. Istusid seal ja sõid, meie sama moodi. Siis äkki üks laps kukkus toolilt maha- üsna naljakalt. Me tegelikult ei naernud tema üle, aga sellele perele jäi selline mulje. No mine ära, millist sõimu me kuulsime. Kõige pealt rääkisid niisama seal meid taga, et mis me naerame ja ikka väga ilusaid F-tähega sõnu oli kuulda. Siis Lare vaatas just nende poole korraks ning siis pereisa hakkas niimoodi sõimama, et mul jäi suu lahti. Pmts ütles, et mida sa passid + veel „kauneid“ sõnu. Ema hakkas samamoodi sõimama. No tõesti, me lihtsalt ei osanud midagi vastu öelda. Ja nagu eriti haige oli veel see, et need lapsed, kuskil 4-5 aastased, üks vanem, hakkasid sama moodi sõimama. Selline üliilus eeskuju veel oma lastele. See oli tõesti, üks suur kultuurishokk. Tõesti! Ma ei saa aru, ÜLIHAIGE lihtsalt. Niiiii närvi ajas. Kammoooon, kasvage suureks. Aga jah, ikka kauneid inglisekeelseid sõnu sai kuulda.
Oehjh. Pandi just uus wifi süsteem. Enam ei tohiks ära hüpata. Mu tuba hakkab juba päris toa moodi välja nägema- st et asjad vedelevad suht laiali. :) Kena, ma usun.
Ou, ja koolis. Kõik need mustanahalised ja kuskil Nepaalist ja sealt pärit- need on ülitargad! Me nagu suht blondid nende kõrval...
Mhhhh, elu edeneb vaikselt, ütleme nii :)
Homme 9ks kooli, Business&Management. See 45 minutit, siis tulen koju. Neli tundi vaba. Ning siis kunst ja mata! Tunnid lõppesid vist 16.45 kui ma õigesti mäletan. Not so funny at all. See füüsika ja kunsti tunnid ajavad närvi- et need ikka ühel ja samal ajal. Ma ei taha kumbagi muuta. Oeh oeh oeh.
OuOuuu. Täna kogesime siis esimest korda „sõbralikke“ inglasi. Olime Macis järjekordselt (kolmandat korda juba, Inglismaal ei saa vist muud moodi). Istusime rahulikult oma lauas. Kõrval lauda tuli üks pere. Ema, isa ja kolm last. Istusid seal ja sõid, meie sama moodi. Siis äkki üks laps kukkus toolilt maha- üsna naljakalt. Me tegelikult ei naernud tema üle, aga sellele perele jäi selline mulje. No mine ära, millist sõimu me kuulsime. Kõige pealt rääkisid niisama seal meid taga, et mis me naerame ja ikka väga ilusaid F-tähega sõnu oli kuulda. Siis Lare vaatas just nende poole korraks ning siis pereisa hakkas niimoodi sõimama, et mul jäi suu lahti. Pmts ütles, et mida sa passid + veel „kauneid“ sõnu. Ema hakkas samamoodi sõimama. No tõesti, me lihtsalt ei osanud midagi vastu öelda. Ja nagu eriti haige oli veel see, et need lapsed, kuskil 4-5 aastased, üks vanem, hakkasid sama moodi sõimama. Selline üliilus eeskuju veel oma lastele. See oli tõesti, üks suur kultuurishokk. Tõesti! Ma ei saa aru, ÜLIHAIGE lihtsalt. Niiiii närvi ajas. Kammoooon, kasvage suureks. Aga jah, ikka kauneid inglisekeelseid sõnu sai kuulda.
Oehjh. Pandi just uus wifi süsteem. Enam ei tohiks ära hüpata. Mu tuba hakkab juba päris toa moodi välja nägema- st et asjad vedelevad suht laiali. :) Kena, ma usun.
Ou, ja koolis. Kõik need mustanahalised ja kuskil Nepaalist ja sealt pärit- need on ülitargad! Me nagu suht blondid nende kõrval...
Mhhhh, elu edeneb vaikselt, ütleme nii :)
No comments:
Post a Comment